E-ITSPEA 7: Arvutis ja paragrahvid II:

litsentsid ja autoriõigus

Arvan, et "Copyleft" on küllaltki loogiline ja ehtne vastakus "Copyright", kuna "Copyleft" on autoriõigus, mis tähendab peamiselt see, näiteks, et toode autor lubab tema toodet vabalt kasutada, kopeerida, muuta ja modifitseerida, aga nõuab selle kasutajatelt, et need muudatud toote versioonid peavad olema ka "Copyleft" litsentsiga. 

Aga nendel litsentsidel, mis suhtuvad "Copyleft" litsentsidesse, on ka olemas iseärsused, mis annavad toote kasutajale natuke erinevaid võimalusi. Nad erinevad teine teisest "Copyleft" tugevuse poolest.

-Väga tugev. Näiteks AGPL. Kui kasutaja programm töötab serveritel, siis tavaliset GPL ei piisa. AGPL litsents nõuab, et programmi sooritatud muutused peavad olema avalikud igale programmi kasutaale. Näieks "Booktype" platormil, kus kirjutatakse raamatuid, on olemas AGPL.

-Tugev. Näiteks GPL.Selline litsents nõuab, et igale kasutajale peab olema avalik programmi kood, teiste kasutajate muudatud programmi versioonid ja võimalus seda vabalt levitama. GPL litsentsiga töötab Addblock Plus, mis on tuntud browser extension reklaami sortimiseks.

-Nõrk. Näiteks Mozilla Public License. See tähendab, et mitte igal programmist tehtud tööl on olemas "Copyleft" litsents. Neid tihti kasutatakse tarkvararamatukogu jaoks. Armadillo on lineaaralgebra raamatukogu C++ programmeerimiseks, millel on Mozilla Public License.

-Puuduv. Kui näiteks autoril ei ole omandiõigust ja ta lihtsalt teeb oma tööd avalikuks kõigile. BSD litsentsid on selles huldas. AkelPad on programm (text editor), mis on tehtud BSD litsentsiga.

Viitid:

https://www.google.com/url?sa=i&url=https%3A%2F%2Fvecta.io%2Fsymbols%2Ftag%2Fcopyleft&psig=AOvVaw1pvLSvncUZf7ZQaw-aJcuV&ust=1634567618115000&source=images&cd=vfe&ved=0CAsQjRxqFwoTCPCn8JLV0fMCFQAAAAAdAAAAABAJ

https://www.gnu.org/licenses/why-affero-gpl.ru.html