E-ITSPEA Daniil Iljin

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond (1.) Kõige enam realiseeritud visioonipunkt: Eesti sai esimeseks riigiks mailmas, mis pakun virtuaalset residentsust f 1. detsembril 2014. aastal sai alguse programm e-Residence. Selline programm pakub teiste riikide elanikkudele võimalust saada Eesti e-kodanikuks. See võimaldab e-kodanikule kasutada eesti e-teenuseid, digitaalsetele dukumentidele alla kirjutada, uusi firmasid digitaalselt luua jne. Selline leiutus ka kinnitab Eesti püüdluse, et saada digitaalseks riigiks, kuna selline visioonipunkt oli edukalt sooritatud juba 2014. aastal. Liiati e-kodakondsus sai nii kasulikuks ettevõtjatele, it-valdkonna töötajatele ja teistele, et 2016. aastal Angela Merkel sai Eesti e-kodanikuks ja kahe aasta pärast ka Bill Gates. Kõige vähem realiseeritud visioonipunkt: Eesti on maalimas tuntud mõttekeskus(it valdkonnas) Eestil oli juba tehtud mailmas tuntud ja kasalikud it-leiutised, nagu Skype ja e-Residence. Need leiutised kindlasti näitavad, et Eestis on häs

 E-ITSPEA 3: Uus meedia...? Uue meedia mõju traditsioonisele: Pole võimalik nimetada suuremat meedia keskkonda kui internet. Me kasutame interneti rohkem kui midagi veel info alikatest. Mis juhtus teste infoalikatega? Miks internet sai nii ulatuslikuks? Kas see on pigem kasulik või kahjulik? See on kõikidele ilmselge, et praegu tavaline meedia või info alikad on peaaegu välja surnud. On jäänud ainult need vanad inimesed, kes ei jõudnud harjuda uue aja tehnoloogiatega ja jätkavad saada infot ajalehtidest ja televiisorist. Esimene tegur on interneti "mobiilsus". Ajalehe puhul, et saada uut infot, alati on vaja saada uut eksemplaari, aga infot internetis uuendatakse selleks, et saada seda internetist piisab ainult ühest seadmest, mis on ühendatud internetiga. Teine on informatsiooni sorteerimine. Kaasaegna interneti kasutaja saab iseseisvalt valida millist infot ta tahab saada. Aga varem, niisugune võimalus oli, aga see polnud kõikjal, sest see oli mõtetu ja rahamahukalt ilmutad

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemine The cellular phone Rääkides sellest mobiiltelefoni tüübist, on võimalik öelda, et nad on peaagu välja surunenud. Kaasaaegne  nädala tõenäosusega inimpõlvkond nägi neid  oma silmadega ja ei saa kujutada oma smartfoni kas  isegi ilma  Internetita. Arvatakse , et  esimine "mobiiltelefon " ilmus 1973. aastal, mida nimetatakse Motorola DynaTAC.  See oli prototüüp , aga nad ilmusid laiemal müügil  alles kümme aastat hiljem  (1983. aastal). Nende mobiiltelefonide  peamiseks ülesandeks oli kindlustada suhtlemisvõimalus kasutajatele . M õne aasta pärast lisandusid  uutele telefonidele uued võimalused, et saada teksiteade, hääleteade jne. Juba praegu on võimalik  täpselt öelda , et tavakasutajale ainusast rääkimisvõimalust üldse ie piisa ja sellepärast  neid asendasid  uued "smartfonid".   Windows Esimene Windows´i versioon (1.0x) ilmus turul 1985. aastal.  2009. aastaks  oli arvutatud , et rohkem kui 88% kasutatavatel

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost Adobe Photoshop(1990) Photoshop'i tarkvara oli loodud Thomas ja John Knoll vendade poolt1988. aastal Barneyscan firmaga. Aga juba kahe aasta pärast Photoshop oli omandatud Adobe Systems ettevõtte poolt ja tema arendamine jätkus seal. See sai esimiseks programmiks, mis andis kõigile võimaluse töödelda fotosid oma arvutis. Aga vendade unistus oli see, et nende programm  oleks saanud kasulikuks vahendiks ulmefilmide tegemises (unistus sai ikkagi tõeks ka, Photoshop oli kasutatud "The Abyss" filmi loomises).  USB flash drive(2000) USB 1.0 mälupulk oli loodud 1995. aastal (aga täiesti ei saa kindel olla, kes oli selle esimine leijutaja), aga esmakordselt nad said kättesaadavaks kõigile alles 2000. aastal. USB mälupulk koosneb kahest tähtsast leiutiset IT valdkonnas: "flash memory" ja universaalne USB port. Selline kombinatsioon võimaldab hoida oma andmeid mugavamalt ühes väikses andmekandjas ja kasutada neid ka kiiresti. Veel üks põhju