E-ITSPEA Daniil Iljin

 E-ITSPEA 8: IT proff...?: "Profi" vs "Käsitööline" IT´s  Nagu nädala teema tekstis oli juba mainitud, et on raske leida neid definitsioone või konkreetseid omadusi, mis on "proffidel" ja "käsitöölistel", eriti IT-valdkonnas. Aga ikkagi on olemas need jooned, mis ikkagi panevad mõtlema, et selline töötaja on proff oma sfääris. Esiteks, on vaja mainida seda, et profil ja käsitöölisel on erinevad suhtlemisharjumised tööl. Isegi on ka olemas niisugune sõnadeühend nagu "ebaprofessionalne käitumine",  mida kasutatakse nende inimeste suhtes, kes töötavad organiseerimatult ja ei kasuta ametlikku keelt tööl.  Proff alati peab suhtuma oma töösse tõsiselt ja sellepörast peab kasutama tööprotsessis ametikeelt, ei pea kasutama mingeid kahtlaseid lühendeid või slangi. Vaatamata sellele, et mõlemal nendest on olemas selles valdkonnas kogemus (kuna vastupidi, nad ei saa töötada selles valdkonnas), proffil selline kogemus peab olema kinnitatud ametliku

E-ITSPEA 7: Arvutis ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus Arvan, et "Copyleft" on küllaltki loogiline ja ehtne vastakus "Copyright", kuna "Copyleft" on autoriõigus, mis tähendab peamiselt see, näiteks, et toode autor lubab tema toodet vabalt kasutada, kopeerida, muuta ja modifitseerida, aga nõuab selle kasutajatelt, et need muudatud toote versioonid peavad olema ka "Copyleft" litsentsiga.  Aga nendel litsentsidel, mis suhtuvad "Copyleft" litsentsidesse, on ka olemas iseärsused, mis annavad toote kasutajale natuke erinevaid võimalusi. Nad erinevad teine teisest "Copyleft" tugevuse poolest. -Väga tugev. Näiteks AGPL. Kui kasutaja programm töötab serveritel, siis tavaliset GPL ei piisa. AGPL litsents nõuab, et programmi sooritatud muutused peavad olema avalikud igale programmi kasutaale. Näieks "Booktype" platormil, kus kirjutatakse raamatuid, on olemas AGPL. -Tugev. Näiteks GPL.Selline litsents nõuab, et igale k

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber Lugedes "The Case for  Copyright Reform" 2. peatüki raamatu, ma tahan märkida seda, et autori väljatoodud muudatusega ja nende seletustega olen enamjaolt nõus. Mulle meeldis ja veenis mõtte sellest, et need tehnologiad, mida kasutati et takistada autoriõiguse rikkumist, võivad ka rikkuda privaatsuse õigust, mis on kõrgem kui autoriõigus. Seejuures on ka probleem autoriõiguse perioodi pikkusega. Selles raamatus on kirjutatud ka, et määratud aeg (mis kestab autori elu lõppuni ja veel 70 aastat  peale autori surma) on üleliigne, kuna pole võimalik pidevalt kasumit saada toode eest selle aja jooksul. Seejuures see võib ka takistada kogu maailma arengut, mis juba juhtus meie maailma ajaloos (nagu juhtum AT&T, mis oli mainitud selle nädala teemas). Mulle ei meeldi selline osa, kus on öeldud, et see sõltub ainult töö autorist, kuidas ta tahab teenida oma selle eest. Ma arvan, et ikkagi seal peab olema pakkutud

 E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgsuhtluse eripäradest 3. Tea, kus sa oled: Ei saa täiesti öelda minu kohta, et ma olen kunagi kohtunud selle probleemiga nagu vaevad kommentaaridega, aga kindlasti tean ja arvan, et selline probleem Interneti keskonnas on küllaltki oluline. Tahan tuua niisugust näide YouTubist. Seal on olemas väga palju videoid, mis on suunatud inimeste haridusele või ,näiteks , uue toote esitamisele ülevaates. On vaja ka märkida seda, et paljud nendest võivad olla üsna kehva kvaliteediga, aga ikkagi kõik nende autorid tahavad saada adekvaatset ja vajalikku tagasisidet või kriitikat. Tegelikkuses kommmentaarides me võime leida nii palju sisutuid ja kasutuid komentaare, mis võivad isegi solvata video autorit. Nad lihtsalt demotiveerivad autorit jätkata oma viideoloomist. Seejuures need kommentaarid niimoodi levivad, kuna teised, nagu lapsed, näevad seda ja mõnikord see ka hakkab neid lõbustama. Ma ei ole suur kommentaator Internetis, aga kui mulle tõesti meeldib viideo