E-ITSPEA Daniil Iljin

E-ITSPEA 7: Arvutis ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus Arvan, et "Copyleft" on küllaltki loogiline ja ehtne vastakus "Copyright", kuna "Copyleft" on autoriõigus, mis tähendab peamiselt see, näiteks, et toode autor lubab tema toodet vabalt kasutada, kopeerida, muuta ja modifitseerida, aga nõuab selle kasutajatelt, et need muudatud toote versioonid peavad olema ka "Copyleft" litsentsiga.  Aga nendel litsentsidel, mis suhtuvad "Copyleft" litsentsidesse, on ka olemas iseärsused, mis annavad toote kasutajale natuke erinevaid võimalusi. Nad erinevad teine teisest "Copyleft" tugevuse poolest. -Väga tugev. Näiteks AGPL. Kui kasutaja programm töötab serveritel, siis tavaliset GPL ei piisa. AGPL litsents nõuab, et programmi sooritatud muutused peavad olema avalikud igale programmi kasutaale. Näieks "Booktype" platormil, kus kirjutatakse raamatuid, on olemas AGPL. -Tugev. Näiteks GPL.Selline litsents nõuab, et igale k...

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber Lugedes "The Case for  Copyright Reform" 2. peatüki raamatu, ma tahan märkida seda, et autori väljatoodud muudatusega ja nende seletustega olen enamjaolt nõus. Mulle meeldis ja veenis mõtte sellest, et need tehnologiad, mida kasutati et takistada autoriõiguse rikkumist, võivad ka rikkuda privaatsuse õigust, mis on kõrgem kui autoriõigus. Seejuures on ka probleem autoriõiguse perioodi pikkusega. Selles raamatus on kirjutatud ka, et määratud aeg (mis kestab autori elu lõppuni ja veel 70 aastat  peale autori surma) on üleliigne, kuna pole võimalik pidevalt kasumit saada toode eest selle aja jooksul. Seejuures see võib ka takistada kogu maailma arengut, mis juba juhtus meie maailma ajaloos (nagu juhtum AT&T, mis oli mainitud selle nädala teemas). Mulle ei meeldi selline osa, kus on öeldud, et see sõltub ainult töö autorist, kuidas ta tahab teenida oma selle eest. Ma arvan, et ikkagi seal peab olema...

 E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgsuhtluse eripäradest 3. Tea, kus sa oled: Ei saa täiesti öelda minu kohta, et ma olen kunagi kohtunud selle probleemiga nagu vaevad kommentaaridega, aga kindlasti tean ja arvan, et selline probleem Interneti keskonnas on küllaltki oluline. Tahan tuua niisugust näide YouTubist. Seal on olemas väga palju videoid, mis on suunatud inimeste haridusele või ,näiteks , uue toote esitamisele ülevaates. On vaja ka märkida seda, et paljud nendest võivad olla üsna kehva kvaliteediga, aga ikkagi kõik nende autorid tahavad saada adekvaatset ja vajalikku tagasisidet või kriitikat. Tegelikkuses kommmentaarides me võime leida nii palju sisutuid ja kasutuid komentaare, mis võivad isegi solvata video autorit. Nad lihtsalt demotiveerivad autorit jätkata oma viideoloomist. Seejuures need kommentaarid niimoodi levivad, kuna teised, nagu lapsed, näevad seda ja mõnikord see ka hakkab neid lõbustama. Ma ei ole suur kommentaator Internetis, aga kui mulle tõesti meeldib vi...

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond (1.) Kõige enam realiseeritud visioonipunkt: Eesti sai esimeseks riigiks mailmas, mis pakun virtuaalset residentsust f 1. detsembril 2014. aastal sai alguse programm e-Residence. Selline programm pakub teiste riikide elanikkudele võimalust saada Eesti e-kodanikuks. See võimaldab e-kodanikule kasutada eesti e-teenuseid, digitaalsetele dukumentidele alla kirjutada, uusi firmasid digitaalselt luua jne. Selline leiutus ka kinnitab Eesti püüdluse, et saada digitaalseks riigiks, kuna selline visioonipunkt oli edukalt sooritatud juba 2014. aastal. Liiati e-kodakondsus sai nii kasulikuks ettevõtjatele, it-valdkonna töötajatele ja teistele, et 2016. aastal Angela Merkel sai Eesti e-kodanikuks ja kahe aasta pärast ka Bill Gates. Kõige vähem realiseeritud visioonipunkt: Eesti on maalimas tuntud mõttekeskus(it valdkonnas) Eestil oli juba tehtud mailmas tuntud ja kasalikud it-leiutised, nagu Skype ja e-Residence. Need leiutised kindlasti näitavad, et Eestis on...

 E-ITSPEA 3: Uus meedia...? Uue meedia mõju traditsioonisele: Pole võimalik nimetada suuremat meedia keskkonda kui internet. Me kasutame interneti rohkem kui midagi veel info alikatest. Mis juhtus teste infoalikatega? Miks internet sai nii ulatuslikuks? Kas see on pigem kasulik või kahjulik? See on kõikidele ilmselge, et praegu tavaline meedia või info alikad on peaaegu välja surnud. On jäänud ainult need vanad inimesed, kes ei jõudnud harjuda uue aja tehnoloogiatega ja jätkavad saada infot ajalehtidest ja televiisorist. Esimene tegur on interneti "mobiilsus". Ajalehe puhul, et saada uut infot, alati on vaja saada uut eksemplaari, aga infot internetis uuendatakse selleks, et saada seda internetist piisab ainult ühest seadmest, mis on ühendatud internetiga. Teine on informatsiooni sorteerimine. Kaasaegna interneti kasutaja saab iseseisvalt valida millist infot ta tahab saada. Aga varem, niisugune võimalus oli, aga see polnud kõikjal, sest see oli mõtetu ja rahamahukalt ilmutad...

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemine The cellular phone Rääkides sellest mobiiltelefoni tüübist, on võimalik öelda, et nad on peaagu välja surunenud. Kaasaaegne  nädala tõenäosusega inimpõlvkond nägi neid  oma silmadega ja ei saa kujutada oma smartfoni kas  isegi ilma  Internetita. Arvatakse , et  esimine "mobiiltelefon " ilmus 1973. aastal, mida nimetatakse Motorola DynaTAC.  See oli prototüüp , aga nad ilmusid laiemal müügil  alles kümme aastat hiljem  (1983. aastal). Nende mobiiltelefonide  peamiseks ülesandeks oli kindlustada suhtlemisvõimalus kasutajatele . M õne aasta pärast lisandusid  uutele telefonidele uued võimalused, et saada teksiteade, hääleteade jne. Juba praegu on võimalik  täpselt öelda , et tavakasutajale ainusast rääkimisvõimalust üldse ie piisa ja sellepärast  neid asendasid  uued "smartfonid".   Windows Esimene Windows´i versioon (1.0x) ilmus turul 1985. aastal.  2009. aa...

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost Adobe Photoshop(1990) Photoshop'i tarkvara oli loodud Thomas ja John Knoll vendade poolt1988. aastal Barneyscan firmaga. Aga juba kahe aasta pärast Photoshop oli omandatud Adobe Systems ettevõtte poolt ja tema arendamine jätkus seal. See sai esimiseks programmiks, mis andis kõigile võimaluse töödelda fotosid oma arvutis. Aga vendade unistus oli see, et nende programm  oleks saanud kasulikuks vahendiks ulmefilmide tegemises (unistus sai ikkagi tõeks ka, Photoshop oli kasutatud "The Abyss" filmi loomises).  USB flash drive(2000) USB 1.0 mälupulk oli loodud 1995. aastal (aga täiesti ei saa kindel olla, kes oli selle esimine leijutaja), aga esmakordselt nad said kättesaadavaks kõigile alles 2000. aastal. USB mälupulk koosneb kahest tähtsast leiutiset IT valdkonnas: "flash memory" ja universaalne USB port. Selline kombinatsioon võimaldab hoida oma andmeid mugavamalt ühes väikses andmekandjas ja kasutada neid ka kiiresti. Veel üks põhju...